Minu esimene eriala on rõivaste konstrueerija-modelleerija. Võib-olla seetõttu eelistangi oma keraamilisi objekte saviplaatidest kokku panna. Lõigete konstrueerimine on esemete valmistamise juures omaette mõnu. Sama lõikega mängides saab erinevaid suuruseid, proportsioone ja vormikombinatsioone. Loojana elada illusoorses usus, et just selle lõike abil sünnib midagi erakordset.

Kes on rõivaid valmistanud, teab kui oluline on juurdelõikuse juures arvestada lõikel märgitud lõime suunda. Paned kanga kokkuhoidu silmas pidades lõike paar kraadi lubatust rohkem viltu ja tulemuseks on püksid, mille küljeõmblus arvab, et hakkaks õige viigiks. Sama on saviga. Kui unustad ära või ei arvesta suunaga, milles saviplaati sobivaks rullisid, saab hiljemalt ahjus sirgest kõver ja ringist ovaal. Lõige peab olema täpne, sest materjali ei saa selles osas üle kavaldada.

Kui mõelda, kui palju ja mida inimene oma elu jooksul kõike lõikab, tekib naljaga pooleks tahtmine öelda, et inimest eristab loomast see, et inimene peab eksisteerimiseks pidevalt midagi lõikama. Ja kui sul täna õhtul midagi targemat teha pole, siis proovi kirja panna kõik, mida viimasel ajal lõiganud oled. Nimekiri võib üllatavalt pikk tulla :-)